Translaator.

Elas kord Peeter ja Paavel. Nad olid parimad sõbrad. Nad tegid kõike koos. Nad elasid koos. Ühel päeval läks Peeter teise poisi juurde. See oli paavelile valus ja ta otsustas teha emesetapu. Aga siis tuli Peeter tagasi ja
ütles, et ei ole vaja teha. Paavel sai aru, et peeter on tore Poiss. Ning Peeter sai aru, et peab omaparimale sõbrale truuks jääma. Nad elasid koos elu lõpuni.



2laz hihhii k0rd p22t2r ja paaw2l . :$ nad 0lid parimad zõbrad :D:D:D . nad tegid kõik22 :D:D:D:D k00z . nad elazid yyy! k00z . Ühel :D:D:D:D:D:D päewal läx p22t2r t2iz22 p0izy juurd22 . :D:D:D:D:D:D z222 0ly paaw2lil22 waluz ja ta 0tzuztaz t2ha emezetapu hihhii . aga ziiz :D tuly peeter tagazy ja
ütl2z , icc et 2y 0l22 waja teha . paawel hihhii zay aru , et eee.. p22t2r 0n t0r22 p0izz . ning p22t2r zay :D:D:D:D:D:D aru , 2t peab 0maparimal22 zõbralee (6) truux jääma . nad elazid k00z elu ici lõpuny . icic


 1.) See kasutab MSN-is rääkimisestiili.
 2.)MSNis kasutan ma tavaliselt veidike inglise keelt ja selles keeles olevaid lühendeid. Eesti keeles kasutan ka lühendeid. numbreid ma tähtedena ei kasuta kune see tundub mulle nõme. Näiteks kasutan sõna "Tere" asemel "Jou." 3.)

Släng ja kirjakeel

Pipi  naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Väga tore on sooja ja valgesse tuppa tulla.
Sünnipäevapidu toimub köögis, sest seal on kõige õudsam.
Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli.Puukasti otsas istus hr. Nilson, kes tagus kahte kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäevapeole kutsutud.
Sünnipäevakingid olid üle antud. Tuli aeg lauda istuda. Laual seisis hulgalisi kooke ja kringleid.
Koogid olid mõnel moel üsna kentsakad, aga Pipi kinnitas, et sellised koogid olid Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega.Kõik pidid istuma. Kooki süües teatas ta, et kui Hiinas tehakse selliseid kooke sõidab ta suveks Hiinasse.

Astrid Lindgren kirjutas nii:

Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Oh, kui tore oli sooja ja valgesse tuppa tulla! Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õdusam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilsson ja tagus kaht kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäevale kutsutud.

Kui sünnipäevakingid olid üle antud, saabus aeg lauda istuda. Laual seisis hulgaviisi kooke ja kukleid. Koogid olid moelt üsna kentsakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas.
Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooke nosides teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke, sõidab ta suureks saades Hiinasse.

Kirjutasin suhteliselt ruttu ära. Päris kerge tundus, aga paar kirjaviga oli ka.

 

Kadripäev

1.Kadripäev kirjutatakse väikese algus tähega.
2.Kadripäeva tähistatakse 25.novembril.
3.Kadripäev kuulutab viljatööde ja aiatöödelõppu.
4.Peamiselt riietusid kadrideks tüdrukud.
5.Kadrid kantsid valgeid ja ilusaid rõivaid.
6.Kadripäev on nime saanud õuetööde lõpu ja tubaste tööde alguse järgi.
7.Kadrititt  oli  riietest  tehtud nukk.
8.Kadrid palusid sisse lauluga.
9.Kadrid sisse saades laulsid,tantsisid,lugesid salme ja rääkisid anekdoote.
10.Kadrid soovisid peredele loomaõnne ja viljaõnne.
11.Kadripäeval olid keelatud igasugused tööd ,mis olid seotud viljaga.
12.Kadripulmas valiti kadripruut ja kadripeigmees ja nad abiellusid.
13.Kadripäeval esitati ,,kõpu kadrilaul".

Ülesanne 2

1. Poogen - Tüüpsõna 8 (õpik)
Poogen, poogna, poognat.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)
Õudne, õudse, õudset
3. Korsten - Tüüpsõna  8,(õpik)  38 (aken)
Korsten Korstna KorstnatKorsten, korstna, korstnat
4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)
Aldis aldise aldist
5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Needma, nean, needsin
6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)
Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Teada, tean, teatakse.
8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)
teotama, toeotada, teotan.

Õigekiri

varrukas
kanarbik
apelsin
mandariin
krokodill
president
röntgen
anekdoot
detektiiv
arhidekt
brikett
taburet
kotlet
pankrot
garaaž
garderoob
psühholoogia
draama
kandidaat
kompvektraagiline
hubane
kiirkäija
minia
treial
revolutsioonmaterjal
linnlane
professor
režissöör
vargsi
müüjafiniš



1. Mu kampsunil on kaks varrukat.
2. Apelsin on maitsev.
3. Mandariin on veel maitsvam.
4. Puuris oli kolmsada krokodilli.
5. President Ilves sammus valges majas.
6. Ma tean toredat anekdooti.
7. Meie maja arhidekt on Peeter Mustak.
8. Meie maja on hubane.
9. Jooksin vargsi tuppa.
10. Finiš oli pingeline.

Luuletus

Kaks koera kord läksid mööda teed,
mille kõrval on jõgi kus kahvatud veed.
On õhtu ja kustuma hakkab päike,
on kuulda, et homme on tulemas äike.

Koerad arutavad: ,,kui jube see äike,
palju-palju vahvam on see päike."
Koertel käia tee on veel pikk vägagi,
kui ma ei eksi, siis käivad veel tänani.

Luulekujundid

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tiht tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab ja lahkub.
Puud oigavad.

New Grindbox !!!