Elasid kord Draakon ja Kärbes, nad olid vaenlased, sellepärast, et Kärbes tiirutas tihedalt ümber Draakoni pea. Draakon oleks võinud oma jõu rohkuse poolest selle väikese elaja juba ammu maha lüüa, aga ta ei tee kärbselegi liiga, sest ta on heasüdamlik Draakon. Ühel päeval päästis Kärbes Draakoni elu sellega, et hoiatas talle maavärinast.
Sellest ajast peale on nad nagu sukk ja saabas.
Monday, December 20, 2010
Wednesday, December 15, 2010
Monday, December 6, 2010
Sünonüümide jutt
Elasid kord kaks poissi Timo ja Teit. Nad olid semud juba sünnist saati. Timoga juhtus lapsepõlves autoõnnetus, ning ta jäi oma jalast ilma. Ja sellepärast käiblki Timo ringi puust jalaga.
Ühel päeval kui Timo õues maja ees pingil istus ja oma lalujoru lõõritas, kuulis ta, et keegi läheneb talle mootorsaega. Timo Ehmus väga, ning pistis metsa poole punuma. Teel korjas Timo veel paar korvitäit mustikaid.
Ta pillas Teel korvi maha. Ta oli mootorsae mehe juba unustanud. Kui ta tahapoole kiikas ning korvi poole ulatas nägi ta Teitu mootorsaega. Timo küsis ,,Teit, me oleme sõbrad juba 20 aastat, palun ära tapa mind!"
,,Tapa?" vastas teit ,,Ma tahtsin sulle ainult uue puujala meisterdada, aga ma ei teadnud kui pikka sul vaja läheb ning seega tahtsin ma sult mõõtu võtta, kuid sa; sa pistsid liduma, oled ikka rumal küll."
Sõbrad Läksid koos kodupoole. Kodus tegid nad mustikatest moosi.
Ühel päeval kui Timo õues maja ees pingil istus ja oma lalujoru lõõritas, kuulis ta, et keegi läheneb talle mootorsaega. Timo Ehmus väga, ning pistis metsa poole punuma. Teel korjas Timo veel paar korvitäit mustikaid.
Ta pillas Teel korvi maha. Ta oli mootorsae mehe juba unustanud. Kui ta tahapoole kiikas ning korvi poole ulatas nägi ta Teitu mootorsaega. Timo küsis ,,Teit, me oleme sõbrad juba 20 aastat, palun ära tapa mind!"
,,Tapa?" vastas teit ,,Ma tahtsin sulle ainult uue puujala meisterdada, aga ma ei teadnud kui pikka sul vaja läheb ning seega tahtsin ma sult mõõtu võtta, kuid sa; sa pistsid liduma, oled ikka rumal küll."
Sõbrad Läksid koos kodupoole. Kodus tegid nad mustikatest moosi.
Monday, November 29, 2010
Translaator.
Elas kord Peeter ja Paavel. Nad olid parimad sõbrad. Nad tegid kõike koos. Nad elasid koos. Ühel päeval läks Peeter teise poisi juurde. See oli paavelile valus ja ta otsustas teha emesetapu. Aga siis tuli Peeter tagasi ja
ütles, et ei ole vaja teha. Paavel sai aru, et peeter on tore Poiss. Ning Peeter sai aru, et peab omaparimale sõbrale truuks jääma. Nad elasid koos elu lõpuni.
2laz hihhii k0rd p22t2r ja paaw2l . :$ nad 0lid parimad zõbrad :D:D:D . nad tegid kõik22 :D:D:D:D k00z . nad elazid yyy! k00z . Ühel :D:D:D:D:D:D päewal läx p22t2r t2iz22 p0izy juurd22 . :D:D:D:D:D:D z222 0ly paaw2lil22 waluz ja ta 0tzuztaz t2ha emezetapu hihhii . aga ziiz :D tuly peeter tagazy ja
ütl2z , icc et 2y 0l22 waja teha . paawel hihhii zay aru , et eee.. p22t2r 0n t0r22 p0izz . ning p22t2r zay :D:D:D:D:D:D aru , 2t peab 0maparimal22 zõbralee (6) truux jääma . nad elazid k00z elu ici lõpuny . icic
1.) See kasutab MSN-is rääkimisestiili.
2.)MSNis kasutan ma tavaliselt veidike inglise keelt ja selles keeles olevaid lühendeid. Eesti keeles kasutan ka lühendeid. numbreid ma tähtedena ei kasuta kune see tundub mulle nõme. Näiteks kasutan sõna "Tere" asemel "Jou." 3.)
ütles, et ei ole vaja teha. Paavel sai aru, et peeter on tore Poiss. Ning Peeter sai aru, et peab omaparimale sõbrale truuks jääma. Nad elasid koos elu lõpuni.
2laz hihhii k0rd p22t2r ja paaw2l . :$ nad 0lid parimad zõbrad :D:D:D . nad tegid kõik22 :D:D:D:D k00z . nad elazid yyy! k00z . Ühel :D:D:D:D:D:D päewal läx p22t2r t2iz22 p0izy juurd22 . :D:D:D:D:D:D z222 0ly paaw2lil22 waluz ja ta 0tzuztaz t2ha emezetapu hihhii . aga ziiz :D tuly peeter tagazy ja
ütl2z , icc et 2y 0l22 waja teha . paawel hihhii zay aru , et eee.. p22t2r 0n t0r22 p0izz . ning p22t2r zay :D:D:D:D:D:D aru , 2t peab 0maparimal22 zõbralee (6) truux jääma . nad elazid k00z elu ici lõpuny . icic
1.) See kasutab MSN-is rääkimisestiili.
2.)MSNis kasutan ma tavaliselt veidike inglise keelt ja selles keeles olevaid lühendeid. Eesti keeles kasutan ka lühendeid. numbreid ma tähtedena ei kasuta kune see tundub mulle nõme. Näiteks kasutan sõna "Tere" asemel "Jou." 3.)
Släng ja kirjakeel
Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Väga tore on sooja ja valgesse tuppa tulla.
Sünnipäevapidu toimub köögis, sest seal on kõige õudsam.
Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli.Puukasti otsas istus hr. Nilson, kes tagus kahte kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäevapeole kutsutud.
Sünnipäevakingid olid üle antud. Tuli aeg lauda istuda. Laual seisis hulgalisi kooke ja kringleid.
Koogid olid mõnel moel üsna kentsakad, aga Pipi kinnitas, et sellised koogid olid Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega.Kõik pidid istuma. Kooki süües teatas ta, et kui Hiinas tehakse selliseid kooke sõidab ta suveks Hiinasse.
Astrid Lindgren kirjutas nii:
Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Oh, kui tore oli sooja ja valgesse tuppa tulla! Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õdusam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilsson ja tagus kaht kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäevale kutsutud.
Kui sünnipäevakingid olid üle antud, saabus aeg lauda istuda. Laual seisis hulgaviisi kooke ja kukleid. Koogid olid moelt üsna kentsakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas.
Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooke nosides teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke, sõidab ta suureks saades Hiinasse.
Kirjutasin suhteliselt ruttu ära. Päris kerge tundus, aga paar kirjaviga oli ka.
Sünnipäevapidu toimub köögis, sest seal on kõige õudsam.
Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli.Puukasti otsas istus hr. Nilson, kes tagus kahte kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäevapeole kutsutud.
Sünnipäevakingid olid üle antud. Tuli aeg lauda istuda. Laual seisis hulgalisi kooke ja kringleid.
Koogid olid mõnel moel üsna kentsakad, aga Pipi kinnitas, et sellised koogid olid Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega.Kõik pidid istuma. Kooki süües teatas ta, et kui Hiinas tehakse selliseid kooke sõidab ta suveks Hiinasse.
Astrid Lindgren kirjutas nii:
Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Oh, kui tore oli sooja ja valgesse tuppa tulla! Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õdusam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilsson ja tagus kaht kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäevale kutsutud.
Kui sünnipäevakingid olid üle antud, saabus aeg lauda istuda. Laual seisis hulgaviisi kooke ja kukleid. Koogid olid moelt üsna kentsakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas.
Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooke nosides teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke, sõidab ta suureks saades Hiinasse.
Kirjutasin suhteliselt ruttu ära. Päris kerge tundus, aga paar kirjaviga oli ka.
Monday, November 22, 2010
Kadripäev
1.Kadripäev kirjutatakse väikese algus tähega.
2.Kadripäeva tähistatakse 25.novembril.
3.Kadripäev kuulutab viljatööde ja aiatöödelõppu.
4.Peamiselt riietusid kadrideks tüdrukud.
5.Kadrid kantsid valgeid ja ilusaid rõivaid.
6.Kadripäev on nime saanud õuetööde lõpu ja tubaste tööde alguse järgi.
7.Kadrititt oli riietest tehtud nukk.
8.Kadrid palusid sisse lauluga.
9.Kadrid sisse saades laulsid,tantsisid,lugesid salme ja rääkisid anekdoote.
10.Kadrid soovisid peredele loomaõnne ja viljaõnne.
11.Kadripäeval olid keelatud igasugused tööd ,mis olid seotud viljaga.
12.Kadripulmas valiti kadripruut ja kadripeigmees ja nad abiellusid.
13.Kadripäeval esitati ,,kõpu kadrilaul".
2.Kadripäeva tähistatakse 25.novembril.
3.Kadripäev kuulutab viljatööde ja aiatöödelõppu.
4.Peamiselt riietusid kadrideks tüdrukud.
5.Kadrid kantsid valgeid ja ilusaid rõivaid.
6.Kadripäev on nime saanud õuetööde lõpu ja tubaste tööde alguse järgi.
7.Kadrititt oli riietest tehtud nukk.
8.Kadrid palusid sisse lauluga.
9.Kadrid sisse saades laulsid,tantsisid,lugesid salme ja rääkisid anekdoote.
10.Kadrid soovisid peredele loomaõnne ja viljaõnne.
11.Kadripäeval olid keelatud igasugused tööd ,mis olid seotud viljaga.
12.Kadripulmas valiti kadripruut ja kadripeigmees ja nad abiellusid.
13.Kadripäeval esitati ,,kõpu kadrilaul".
Monday, November 15, 2010
Ülesanne 2
1. Poogen - Tüüpsõna 8 (õpik)
Poogen, poogna, poognat.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)
Õudne, õudse, õudset
3. Korsten - Tüüpsõna 8,(õpik) 38 (aken)
Korsten Korstna KorstnatKorsten, korstna, korstnat
4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)
Aldis aldise aldist
5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Needma, nean, needsin
6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)
Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Teada, tean, teatakse.
8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)
teotama, toeotada, teotan.
Poogen, poogna, poognat.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)
Õudne, õudse, õudset
3. Korsten - Tüüpsõna 8,(õpik) 38 (aken)
Korsten Korstna KorstnatKorsten, korstna, korstnat
4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)
Aldis aldise aldist
5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Needma, nean, needsin
6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)
Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Teada, tean, teatakse.
8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)
teotama, toeotada, teotan.
Õigekiri
varrukas
kanarbik
apelsin
mandariin
krokodill
president
röntgen
anekdoot
detektiiv
arhidekt
brikett
taburet
kotlet
pankrot
garaaž
garderoob
psühholoogia
draama
kandidaat
kompvektraagiline
hubane
kiirkäija
minia
treial
revolutsioonmaterjal
linnlane
professor
režissöör
vargsi
müüjafiniš
1. Mu kampsunil on kaks varrukat.
2. Apelsin on maitsev.
3. Mandariin on veel maitsvam.
4. Puuris oli kolmsada krokodilli.
5. President Ilves sammus valges majas.
6. Ma tean toredat anekdooti.
7. Meie maja arhidekt on Peeter Mustak.
8. Meie maja on hubane.
9. Jooksin vargsi tuppa.
10. Finiš oli pingeline.
kanarbik
apelsin
mandariin
krokodill
president
röntgen
anekdoot
detektiiv
arhidekt
brikett
taburet
kotlet
pankrot
garaaž
garderoob
psühholoogia
draama
kandidaat
kompvektraagiline
hubane
kiirkäija
minia
treial
revolutsioonmaterjal
linnlane
professor
režissöör
vargsi
müüjafiniš
1. Mu kampsunil on kaks varrukat.
2. Apelsin on maitsev.
3. Mandariin on veel maitsvam.
4. Puuris oli kolmsada krokodilli.
5. President Ilves sammus valges majas.
6. Ma tean toredat anekdooti.
7. Meie maja arhidekt on Peeter Mustak.
8. Meie maja on hubane.
9. Jooksin vargsi tuppa.
10. Finiš oli pingeline.
Tuesday, November 2, 2010
Luuletus
Kaks koera kord läksid mööda teed,
mille kõrval on jõgi kus kahvatud veed.
On õhtu ja kustuma hakkab päike,
on kuulda, et homme on tulemas äike.
Koerad arutavad: ,,kui jube see äike,
palju-palju vahvam on see päike."
Koertel käia tee on veel pikk vägagi,
kui ma ei eksi, siis käivad veel tänani.
mille kõrval on jõgi kus kahvatud veed.
On õhtu ja kustuma hakkab päike,
on kuulda, et homme on tulemas äike.
Koerad arutavad: ,,kui jube see äike,
palju-palju vahvam on see päike."
Koertel käia tee on veel pikk vägagi,
kui ma ei eksi, siis käivad veel tänani.
Monday, November 1, 2010
Luulekujundid
TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tiht tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab ja lahkub.
Puud oigavad.
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tiht tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab ja lahkub.
Puud oigavad.
Monday, October 18, 2010
Friday, October 8, 2010
Monday, September 27, 2010
vaene - varatu
roheline - rohukarva
laps - inimmaim
jooksma - liduma
julge - kartmatu
õpilane - koolilaps
sööma - kõhtu täitma
ohtlik -ristkantne
meeldima - meeltmööda
väljamõeldis - kujutlus
Ükskord ammu-ammu aega tagasi oli üks linn. Mitte keegi ei mäleta selle linna nime. Linnas liikus kujutlus, et linna kõrgeima kalju sügavaimas koopasopis elab rohukarva riskantne lohe. Kõik kes sinna läksid ei tulnud sealt enam kunagi tagasi. talle oli meeltmööda täita kõhtu inimmaimudega.
Ühel päeval käis linnas visiidil kartmatu draakonitapja koos oma koolilapsega. Pärast seda ei kuuldud ega nähtud draakonit enam kunagi. Ju ta siis lidus minema.
roheline - rohukarva
laps - inimmaim
jooksma - liduma
julge - kartmatu
õpilane - koolilaps
sööma - kõhtu täitma
ohtlik -ristkantne
meeldima - meeltmööda
väljamõeldis - kujutlus
Ükskord ammu-ammu aega tagasi oli üks linn. Mitte keegi ei mäleta selle linna nime. Linnas liikus kujutlus, et linna kõrgeima kalju sügavaimas koopasopis elab rohukarva riskantne lohe. Kõik kes sinna läksid ei tulnud sealt enam kunagi tagasi. talle oli meeltmööda täita kõhtu inimmaimudega.
Ühel päeval käis linnas visiidil kartmatu draakonitapja koos oma koolilapsega. Pärast seda ei kuuldud ega nähtud draakonit enam kunagi. Ju ta siis lidus minema.
Monday, September 13, 2010
Mu suvi
Mul oli väga vahva suvievaheaeg. Ma pidasin suvel maha üli toreda sünnipäevapeo koos jaanipäevaga.
Ma veetsin enause oma suvest saaremaal. Käisime iga päev ujumas, sest olime mere lähedal.
Kõige rohkem meeldis mulle aega veeta enda onnis mis asub suure puu otsas.Loodan,et järgmine
suvi tuleb sama huvitav.
Ma veetsin enause oma suvest saaremaal. Käisime iga päev ujumas, sest olime mere lähedal.
Kõige rohkem meeldis mulle aega veeta enda onnis mis asub suure puu otsas.Loodan,et järgmine
suvi tuleb sama huvitav.
Saturday, September 11, 2010
Monday, September 6, 2010
Subscribe to:
Posts (Atom)